Metafüüsilised

Metafüüsilised is a term used in philosophy to describe questions, concepts, and realities that go beyond the physical world and empirical observation. The word derives from Greek meta (beyond) and physikos (physical), and metafüüsika denotes the field that studies these deeper aspects of reality. In Estonian, metafüüsilised is used to describe things related to metaphysics, such as metaphysical questions or properties.

Metafüüsilised küsimused cover topics central to metaphysics: ontology, which concerns the nature of being and existence; modality, including possibility and necessity; the nature of time and space; causality and change; identity and persistence over time; and the status of universals, abstract objects, and mind–body relations. They also address questions about God, reality beyond the physical, and the limits of scientific explanation.

Ajalugu ja mõjukad vaated: Metafüüsika pärineb antiikfilosoofiast, eriti Aristotelesest, kelle tööd andsid nime “Metafüüsikale.” Hilisrael on Kant, Hegel ja teised, kes eristasid fenomenaalse ja noumonaalse reaalsuse ning osutasid metafüüsika piiratusele. Kaasaegses filosoofias arutletakse nii analüütilises kui ka kontinentaalses traditsioonis metafüüsika reaalsuse, kehtivuse ja meetodite üle, ning kriitikud on heitnud ette, et osa väidetest on mitteempirilised või tähenduseta. Kaasaegne metafüüsika püüab edasi töötada selgete loogikaste ja teaduslike kontseptsioonide raames ning laiendada arutelu kvantfüüsika, kosmoloogia ja teadvuse mõistetega.

Seos teadusega: metafüüsilised küsimused ei ole otseselt empiiriliselt testitavad, kuid nad mõjutavad teooriat ja paradigmaid ning moodustavad tihti lähtealuse mõistmaks fundamentaalseid piire ning potentsiaalseid uutennast. Metafüüsilised arutelud jäävad seetõttu oluliseks osaks filosoofia ja mõttelise kultuuri diskursusest.