Lisarakendused

Lisarakendused on tarkvara komponendid, mis laiendavad või rikastavad peamise programmi või platvormi funktsionaalsust. Nad kasutavad tavaliselt peamise rakenduse pakutavaid API-sid või sündmusi ning liidetakse või eemaldatakse kasutaja toimel, ilma et peamine tuum muutuks.

Kõige levinumad lisarakendused on veebibrauserite laiendused, sisuhaldussüsteemide plug-in’id, arenduskeskkondade lisafunktsioonid ning mõnikord ka töölaua- või mobiilirakenduste lisafunktsioonid. Nad pakuvad kasutajale täiendavaid tööriistu, ühendusi teenuste või andmekogudega ning kohandatavat kasutajaliidest.

Tööpõhimõte: lisarakendus ühendub peamise rakenduse API-dega, võib nõuda lubasid ja sageli töötab turvalises liivakastis (sandbox), et piirata ligipääsu süsteemi ressurssidele. Arendajad peavad järgima platvormi turva- ja privaatsusnõudeid ning tagama vastavuse uute versioonidega.

Eelised: lisarakendused suurendavad funktsionaalsust, parandavad töövoogu, võimaldavad integratsioone kolmandate osapoolte teenustega ja pakuvad kohandatavaid kasutajaliideseid. Need võimaldavad kasutajatel kohandada tarkvara vastavalt oma vajadustele.

Riskid: lisarakenduste turvalisus ja privaatsus, potentsiaalne jõudluse halvenemine, ühilduvusprobleemid programmiversioonide ja uuendustega ning sõltuvus arendajate jätkusuutlikkusest. Kasutajad peaksid hindama õigusi ja allika usaldusväärsust enne paigaldamist.

Arendus ja levitamine: arendatakse API-de alusel, läbivad turvakontrolli ja jagatakse ametlikel poodides või kataloogides (nt Chrome Web Store, Mozilla Add-ons, WordPress Plugin Directory). Värskendused jõuavad kasutajateni tihti automaatselt.

Kasutus ja hooldus: kasutajad saavad lisarakenduse vajaduse korral keelata või desinstallida ning platvormid pakuvad haldusvahendeid lubade, privaatsuse ja päritolu kontrollimiseks.

Kokkuvõte: lisarakendused suurendavad paindlikkust ja funktsionaalsust, kuid nõuavad tähelepanu turvalisusele, privaatsusele ja ühilduvusele.