Liitumispolümerisatsioonil

Liitumispolümerisatsioonil ehk kondensatsioonipolümerisatsioonil on üks peamisi polümeeride sünteesi meetodeid, kus ühendused liituvad omavahel, moodustades polümeeride ketseid ning vabanedes väikeste molekulide (nt vee, alkoholi või happegaaside) kujul. See protsess erineb additsioonipolümerisatsioonist, kus monomeerid liituvad ilma kõrvaltoodete vabanemiseta.

Liitumispolümerisatsiooni põhimeetodid on peamiselt kahe tüüpi: polüamidide ja polüesteride süntees. Näiteks polüamidid, nagu naelriid (nylon), moodustuvad diamiinide ja dihapete reaktsioonil, kus vabaneb vesi. Samas moodustuvad polüesterid, näiteks PET (polyetüülentereftalaat), dioli ja dihappe reaktsioonil, kus ka vabaneb vesi.

Liitumispolümerisatsiooni oluline omadus on, et see nõuab tihti kõrgeid temperatuure ja katalüsaatorite kasutamist, et reaktsioon kiirendada. Protsessi efektiivsus sõltub monomeeride puhtusest ja reaktsioonikeskkonna optimeerimisest. Liitumispolümerisatsiooni puuduseks võib olla kõrvaltoodete (nt vee) vabanemine, mis võib mõjutada reaktsiooni tasakaalu.

Liitumispolümerisatsiooni kasutatakse laialdaselt tööstuses, näiteks plastide, tekstiilide ja muude polümeeride tootmisel. Selle meetodi puhul on võimalik saada struktuurselt keerukaid polümeere, mis omavad spetsiifilisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi.