Lennuhooldus

Lennuhooldus on lennukite ja teiste lennunduses kasutatavate sõidukite ohutuse ja kasutusvalmiduse tagamiseks teostatavate hooldustööde kogum. See hõlmab planeeritud hooldust, rutiinseid kontrolli, rikkeotsingut, remondi ning osade väljavahetamist. Lennuhooldus jaguneb peamiselt line maintenance’iks (lühiajaline hooldus lennujaamas) ja base maintenance’iks (baashooldus hangaris).

Regulatiivne raamistik on riiklike ja rahvusvaheliste standardide kogum, mis tagab hoolduse korrektse teostamise. Euroopas reguleerib lennuhooldust EASA ning Part-145 ja Part-CAMO; USAs kehtivad FAA Part 43, Part 65 ja Part 145. Hooldust teevad litsentsi omavad tehnikud.

Hoolduse protsessid sisaldavad hooldusplaanide koostamist, tööde teostamist ja dokumenteerimist. Hooldust tehes kasutatakse A-, B-, C- ja D-kontrolle ning rikkejuhtimist. Dokumentatsioon hõlmab AMM-i, SB-d, AD-d ja CMMS-i või elektroonilist logiraamatut.

Rollid hõlmavad hooldustehnikuid, insenere, hooldusplaneerijaid, kvaliteedikontrolli ning logistika- ja varuosapersonal. Tihti tehakse koostööd lennufirmade, regulatorite ja tarnijatega.

Lennuhoolduse peamine eesmärk on ohutuse, usaldusväärsuse ja kasutusvalmiduse tagamine ning ootamatute rikete vähendamine. Andmeanalüüs ja pidev hooldus parandavad jõudlust ja operatiivseid näitajaid.

Koolitus nõuab vastavat litsentsi (nt EASA Part-66 või FAA) ja regulaarselt toimuvat täiendõpet. Karjäär võib suunata hooldustehnikuks, planeerijaks või kvaliteedispetsialistiks.