Lülitusvõim

Lülitusvõim on elektrilise lüliti või lülitusseadme võime kiiresti ning usaldusväärselt muuta olekut kahe siiski turvaliselt talutava töötingimuse vahel ning selle käigus taluda kaasnevaid pinge- ja voolutingimusi. See mõiste on keskne võimsuselektroonikas ja muusikaalalised rakendustes, kus lülitatakse pidevalt ning kontrollitakse suurt elektrilist energiat.

Peamised näitajad hõlmavad lülitusaega (lülitumise ja väljalülitumise aeg), maksimaalset tööpinget ja töövoolu, isolatsioonivõimet ning termilist vastupidavust. Oluline on ka lülituskaod, mida mõõdetakse energiakuluna Eon (lülituse ajal) ja Eoff (väljalülituse ajal). Lisaks arvestatakse dv/dt ja di/dt tolerantsust ning lülitustemperatuuride mõju seadme töökindlusele.

Lülitusvõimet hinnatakse ja kasutatakse erinevate lülitusseadmete puhul. Võimsuseandmete jaoks on tüüpilised pooljuhtelemendid nagu MOSFET-id ja IGBT-id, samuti triistorid ja releed ning suuremate süsteemide puhul vasted SSR-id (solid-state relays). Uuenduslikud tehnoloogiad, nagu GaN- ja SiC-põhised seadmed, pakuvad suuremat lülituskiirust ja suuremat efektiivsust, kuid nõuavad rangemat EMI-kontrolli ja termilist juhtimist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad toiteallikaid, taastuvenergia muundureid, mootorijuhtimist ja inverte, kus lülitusvõim määrab süsteemi efektiivsuse, sageduse ja usaldusväärsuse. Põhilised väljakutsed on soojustus, elektromagnetiline häire ja lülituskoormuste pikaajaline mõju ning nõuded ohutusele.