Kromatograafiasüsteeme

Kromatograafiasüsteeme kasutatakse segu komponentide eraldamiseks, tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks. Need süsteemid põhinevad kahe faasi vahelisel erineval jaotumisel: statsionaarne faas (tahke või vedel) ja mobiilne faas (vedel või gaas). Kui proov läbib statsionaarse faasi mobiilse faasi abil, interakteeruvad komponendid erinevalt, põhjustades nende eraldumise.

Peamised kromatograafiasüsteemide tüübid hõlmavad gaasikromatograafiat (GC) ja vedelikkromatograafiat (LC), sealhulgas kõrgsurvevedelikkromatograafiat (HPLC). GC-d kasutatakse lenduvate ühendite analüüsimiseks, kus mobiilne faas on inertne gaas. LC-d kasutatakse laiemas valikus ühendeid, kus mobiilne faas on vedel. HPLC on populaarne oma suure eraldusvõime ja kiiruse tõttu.

Kromatograafiasüsteem koosneb tavaliselt proovi sisseviimise mehhanismist, statsionaarset faasi sisaldavast kolonnist, mobiilse faasi pumbast (LC puhul) või gaasiallikast (GC puhul) ja detektorist, mis registreerib eraldunud komponendid. Detektorid võivad olla erinevat tüüpi, nagu UV-Vis, massispektromeetrid (MS) või leekionisatsioonidetektorid (FID).

Kromatograafiat kasutatakse paljudes valdkondades, nagu farmatseutika analüüs, keskkonnaseire, toiduainete kvaliteedikontroll ja forensika. Süsteemi valik sõltub analüüsitava proovi omadustest ja soovitud eraldusastmest.