Konkureerimine

Konkureerimine on tegevus, millega üksikisikud või organisatsioonid püüavad konkurentsiolukorras saada klientide usalduse ja turuosa, pakkudes paremaid või eristuvaid hindu, kvaliteeti või innovatsiooni. See on oluline osa majandusest, mis soodustab tõhusust, ressursihaldust ja tarbijate valikuvõimaluste laienemist.

Majandusteoorias kirjeldatakse erinevaid konkurentsi vorme: täiuslik konkurents (paljud väikesed firmad, sarnased tooted, hinnad kujunevad turul vabalt), monopolistlik konkurents (paljud firmad diferentseeritud toodete või omadustega), oligopol (väike arv ettevõtteid) ja monopol (ainsa tarnija).

Konkureerimine realiseerub nii hinnakonkurentsi kui ka mittepõhiste vahendite kaudu, näiteks kvaliteedi, tooteomaduste, brändi, teeninduse ja turunduse arendamise teel. Teine oluline element on informatsiooni kättesaadavus ning turu suurendamine, mis kannab endaga tarbijale rohkem valikuvõimalusi ja jaotuse efektiivsust.

Regulatiivne raamistik: paljudes riikides on konkurentsi kaitse seadused, mis keelavad kartellid, turu jagamise ja positsiooni kuritarvitamise. Konkurentsiamet või sarnased asutused jälgivad rikkumisi ning konkurentsiseadused annavad tõhusa konkurentsi tagamiseks raamistiku.

Konkureerimise tulemuseks on tarbijale tavaliselt parem hind, suurem valik ja innovatsioon, kuid ebaausad praktikad või liigne konkurents võib tekitada riske, nagu ebastabiilsus või turule sisenemise barjääride tekkimine.