Klassivõitlusele

Klassivõitlusele on teoreetiline kontseptsioon, mille kohaselt ühiskonna areng ja olulised muutused tulenevad konfliktidest erinevate klasside vahel—peamiselt omaniga tegutsevate ja tööliste huvide vahel. Kontseptsioon on keskne marksismi teoorias ning levinud ka sotsioloogilises ja poliitilises mõttes.

Marxistlik käsitlus põhineb ajaloolisel materialismil: tootmisvahendite omand ja tööjõu kasutus määravad klasside positsioonid ning nende vahel peituvad huvide vastandused. Klassivõitlus võib avalduda majanduslike kriiside, töötingimuste ja poliitilise mobilisatsiooni kujul ning viia nii reformide kui ka revolutsiooniliste muutusteni. Olulised mõisted on klassiteadvus, proletariaat ja diktatuur, mis tähistab üleminekuperioodi enne uut ühiskonnakorraldust.

Kaasaegses kasutuses hõlmab klassivõitlusele viitav analüüs tööjõuturu dünaamikat, rikkuste jaotuslikke lõhesid ning poliitiliste jõudude mobiliseerumist. See on levinud nii sotsiaalteoreetilises diskursuses kui ka ajaloolises kontekstis, kus vaadeldakse tööhõivet, ametiühinguid, riiklikke reforme ning riikide sotsiaalpoliitikat.

Kriitikud rõhutavad, et keskendumine ainult klassidele võib alahinnata identiteetide, rassi, soo ja kultuuriliste tegurite rolli ning et kaasaegsed ühiskonnad on sageli koondatud mitmekihiliste võimusuhete sisse. Poststrukturalistid ja kriitilised teooriad rõhutavad samuti institutsioonide ja kultuuriliste praktiseerimiste mõju, mistõttu klassivõitluse kontseptsioon on sageli kombineeritud teiste analüüsiraamistikudega.