Kirjutusüsteemid

Kirjutusüsteemid, tuntud ka kui kirjasüsteemid või tähestikud, on viisid, kuidas keelt visuaalselt esindada. Need koosnevad sümbolitest, mida nimetatakse kirjamärkideks või tähemärkideks, millest igaüks vastab tavaliselt ühele või mitmele foneemile (heli) või tähenduse ühikule. Kõige levinumad kirjutusüsteemid on tähestikud, kus iga kirjamärk tähistab enamasti ühte konsonanti või täishäälikut, nagu ladina tähestik, mis on kasutusel paljudes Euroopa keeltes.

Teine peamine tüüp on silpkiri, kus iga kirjamärk esindab silpi, näiteks jaapani kana. Abugidad, nagu devanagari, millega kirjutatakse hindi keelt, on sarnased silpkirjadele, kuid iga baastähemärk tähistab konsonanti koos vaikimisi täishäälikuga, mida saab muuta lisatähistega. Varem olid levinud ka piktograafilised ja ideograafilised süsteemid, kus sümbolid kujutasid otseselt objekte või mõisteid, kuid need on aja jooksul arenenud keerukamateks süsteemideks. Näiteks hiina kirjasüsteem on peamiselt logograafiline, kus iga sümbol tähistab sõna või morfeemi. Erinevad kultuurid ja keeled on ajaloo jooksul välja töötanud mitmesuguseid kirjutusüsteeme, mis peegeldavad nende keele struktuuri ja ajaloolist arengut.