Kasvuhüpe

Kasvuhüpe on periood, mil lastel ja noorukitel toimub kiire pikkuse kasv. See on osa puberteedist ning seda reguleerivad peamiselt kasvuhormoon (GH) ja suguhormoonid. Hormonaalsed muutused kiirendavad luude pikkuskasvu ning kasvuhüpe lõpeb, kui kasvulülid ehk epifüüsealplaatide sulguvad.

Kasvuhüpe tekib peamiselt puberteedi ajal. Tüdrukutel algab puberteet tavaliselt varem kui poistel, seetõttu võib kasvuhüpe ilmneda varasematel aastatel. Periood kestab tavaliselt kaks kuni kolm aastat. Selles faasis võib aastas toimuda umbes 5–9 cm kasvu, mõnikord ka veidi rohkem, olenevalt individuaalsetest teguritest.

Märgiks on kiire pikkuse kasv ning kehaproportsioonide muutused, näiteks suhtelise pikenemine jalgades ja kättes. Lisaks võivad esineda üldised puberteedi nähud ning muutused energiavajaduses, unes või ainevahetuses.

Faktorid, mis kasvuhüppe suurust mõjutavad, hõlmavad toitumist, uneaega, füüsilist aktiivsust ja üldist tervist. Piisav Ca- ja D-vitamiinide tarbimine, valgurikas toitumine ning regulaarne liikumine aitavad kasvu korral hästi toimuda. Pidev kasvutempo võib olla erinev ning oluline on üldine areng ja tervislik kasvu jälgimine.

Meditsiiniline hindamine on soovitatav, kui kasv on märgatavalt aeglane või kui puberteet algab väga varakult või hilinenult, või kui on märke kasvuhäiretest. Kasvuhüpe lõpeb tavaliselt noorukieas pärast kasvurüpes.