Kassatsioonis

Kassatsioon on õiguskaitsevahend, mille abil kõrgem kohus kontrollib madalama astme kohtuotsuse õiguslikku sisu. Eestis kasutatakse kassatsioonimenetlust peamiselt Riigikohtus. Kassatsioon keskendub peamiselt õiguse küsimustele; faktiliste asjaolude hinnanguid ei ole tavaliselt lubatud uuesti kontrollida. Selle eesmärk on tagada õigusnormide ühtne rakendamine ja kohtupraktika järjepidevus.

Kassatsioonimenetlus algab kasatsioonkaebuse esitamisega kindla tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kaebuse võivad esitada pool või teatud juhtudel teised õigustatud isikud, kui seadus nii sätestab. Kohtuallikad ja menetlusnormid määravad, kas kassatsioon on lubatav ja millised on selle kohtuvaidluse keskne õiguslik küsimus. Kui kassatsioon on lubatud ja kaebus rahuldust leitakse, võib Riigikohus madalama kohtu otsuse tühistada või seda muuta ning vajadusel anda asja uuesti lahendamiseks. Kui kassatsioon lükatakse tagasi, jääb jõustunud otsus kehtima.

Kassatsioonil on oluline roll õiguse üldise tõlgenduse ja kohtupraktika ühtsuse tagamisel. See võimaldab lahendada olulisi õigustõlgenduse küsimusi ja vähendada erinevusi praktilises kohtumenetluses. Kassatsioonide kaudu arendub ja selgineb riigiõigus, pakkudes õiguskaitset era- ja avalikule sektorile.