Külmvormimine

Külmvormimine on metallide vormimise meetod, mille puhul materjal deformeerub plastiliselt toatemperatuuril või selle lähedases vahemikus. Kuna vormimine toimub madalamatel temperatuuridel kui rekristalliseerumine, ei muutu materjali struktuur märkimisväärselt ning lõpptulemus saavutatakse peamiselt tööpingete tõttu. See annab sageli suurema vormitäpsuse ja kõvaduse võrreldes sooja või kuuma vormimisega.

Tüüpilised materjalid ja kasutusalad. Levinud on alumiiniumsulamad, terase ja roostevaba terase sulamid, vask ja nende kombinaadid. Külmvormimist kasutatakse peamiselt masstoodete tootmisel, kus on oluline suur toodang, täpsed tolerantsid ja head pinnalaadse viimistluse omadused. Üksikasjadest hoolimata hõlmab see laia valikut protsesse, sealhulgas külmpressimist, külmvedu ja külmbendingut, mis annavad eri kujusid ja suurusi.

Eelised ja piirangud. Külmvormimise peamised eelised on kõrge tootmises tihedus ja täpsus, tugevnemine tööpingete tõttu ning energiasääst võrreldes kuumvormimisega. Lisaks sageli paremad pinnalised omadused ja korduvvõimalus suurtes kogustes. Piirangud hõlmavad suurte või väga keerukate kujude jaoks vajalikke tugevaid mehhanisme ja tööriistu, suuremaid jõupingutusi ning tööriistade kulumist. Materjali valik peab arvestama töötemperatuuri ning võimalikku tööpinge ja omaduste muutumist.

Rakendused. Külmvormimist kasutatakse laialdaselt kinnituste ja tortimisteosade tootmises (kruvid, poldid, otsad), autotööstuses, elektroonikaseadmete korpuste valmistamises ning köögikäsitöötööriistade ja kodumasinate komponentide tootmises. Seda eelistatakse olukordades, kus on vajalik suur täpsus, head mehhaanilised omadused ja madalad tootmiskulud suurtes kogustes.