Jaotuspunktid

Jaotuspunktid on jaotuspunkte, mis tähistavad sõnas võimalikke kohti, kus sõna võib reavahetuse ajal jaguneda. Nende eesmärk on võimaldada teksti joondumist ja vähendada liigset tühikute suurust reavahelistel ridadel, ilma et tähendus või loetavus kannataks. Jaotuspunktid ei ole sama kui lõike- või punktmärgid; need on sõnasisesed lõikekohtad, mis kehtestavad, kus sõna võib reavahetuse tõttu lõppeda või jätkuda.

Jaotuspunktide määratlemisel mängivad olulist rolli süllabi ehk silpide ja morfoloogilise ehituse tunnused. Enamik jaotamismudeleid põhineb keelepõhistel reeglistel ja sõnastike andmetel, mis loetlevad lubatud ja mitte-lubatud katkestuskohti ning erandid. Eesti keele puhul on jaotamise reegid tihedalt seotud sõnade süntaksi ja tüvi-morfoloogia piiridega, et vältida ebaausaid või tähendust muuta võivaid lõikeid.

Praktikas kasutatakse jaotuspunkte tekstitöötluses ja trükisüsteemides, sealhulgas kontoritarkvaras ja TeX/LaTeX-platvormidel, kus hyphenation patterns või sõnastik defineerivad lubatud katkestuskohti. Kui automaatne jaotamine osutub sobimatuks, saab kasutaja lõikekoha käsitsi piirata või vältida (nt mitte-lõike ruum).

Jaotuspunktide õige kasutamine parandab teksti loetavust ja väldib ülemäärast või ebamugavat reavahetust. See on eriti oluline pikkades dokumentides, raamatutes ja veebitekstides, kus korrektne lõikamine mõjutab kuvamist ja kasutajakogemust.