Interpunktsioon

Interpunktsioon viitab süsteemile märkidest, mida kasutatakse kirjutatud keeles lausete ja nende osade eraldamiseks ja korraldamiseks. Peamised interpunktsioonimärgid on punkt, koma, küsimärk, hüüumärk, semikoolon, koolon, ülakoma, jutumärgid, sulud ja kriips. Need märgid aitavad lugejal teksti mõtte selgemalt mõista, näidates ära lause lõpu, pausid, küsimused, rõhuasetused ja tsitaadid.

Punkti kasutatakse lause lõpetamiseks, mis väljendab täielikku mõtet. Komaga eraldatakse lause sees sõnu, fraase või väiksemaid lauseid, et vältida segadust või selgitada tähendust. Küsimärk tähistab küsilauset ja hüüumärk väljendab tugevat emotsiooni või käsku. Semikoolon ühendab kahte omavahel seotud iseseisvat lauset, mille vahel puudub sidesõna. Koolonit kasutatakse loendite tutvustamiseks, selgituste andmiseks või tsitaatide esitamiseks. Ülakoma näitab omastavat käänet või lühendites puuduvaid tähti. Jutumärgid ümbritsevad otsest kõnet või tsitaate ning näitavad sõnade või fraaside erilist tähendust. Sulge kasutatakse lisainformatsiooni või kõrvalepõigete tähistamiseks. Kriips võib näidata vaheaega, lisada selgitust või eraldada lausete osi.

Interpunktsioonireeglid võivad keelte lõikes veidi erineda, kuid nende ühine eesmärk on parandada teksti loetavust ja selgust. Õige interpunktsioon on oluline osa efektiivsest kirjutamisest.