Interferentsioon

Interferentsioon on mõiste, mida kasutatakse mitmel valdkonnal, et kirjeldada kahe või enama mõju, laine või signaali koosmõju. Enamasti tähistab see füüsikalist nähtust, kus lainete koostoime tulemused sõltuvad nende faasidest ja amplituuditest, kuid kontseptsiooni kasutatakse ka helis, elektromagnetrilises signaalis ja muudes süsteemides, kus erinevad mõjud kokku mängivad.

Füüsikas ja optikas tekib interferentsioon lainepõhise superpositsiooni tulemusena. Kui kaks lainet on samas faasis, tugevneb koostoime ja nähtav amplituud suureneb (konstruktiivne interferentsioon); kui faasid on vastuolus, amplituud langeb või kustub (destruktiivne interferentsioon). Väga hästi on see nähtus ilmnenud Youngi katsetes ja erinevates interferomeetria rakendustes. Interferentsiooni mustrid annavad informatsiooni lainesüsteemi omaduste kohta, näiteks leveleetorud, pikku ja index.

Rakendustes kasutatakse interferentsiooni nii mõõtmisel kui ka signaalide töötlemisel. Interferomeetria abil saab teha väga täpseid mõõtmisi – näiteks Michelsoni interferomeeter võimaldab mõõta väga väikseid pikkuse muutusi ja refraktiivset indexi muutusi. Kommunikatsioonides võib interferentsioon olla soovimatu nähtus: teise saatja signaal võib segada sihtsignaali koostoimes ning sel juhul rakendatakse filtreerimist, sagedusplaneerimist, hajutatud raadioringlust või mitmeantõmblust (MIMO).

Interferentsiooni mõistmist ja kontrolli kasutatakse laialdaselt nii füüsikas, tehnilises maailmas kui ka teaduslikes mõõtmistes.