Inimkeha

Inimkeha ehk inimese keha on keeruline bioloogiline süsteem, mis koosneb rakkudest, kudedest ja elunditest ning toimib koos erinevate organite süsteemidega. Keha on organiseeritud mitmel tasemel: rakud moodustavad koed, koed moodustavad organid ning organid moodustavad organisüsteeme, mis täidavad spetsiifilisi ülesandeid. Need süsteemid tagavad liikumise, ainevahetuse, reageerimise keskkonnale ja paljunemisega seotud protsessid.

Peamised organisüsteemid hõlmavad närvisüsteemi, kardiovaskulaarset süsteemi, hingamissüsteemi, seedesüsteemi, lihas-skeleti süsteemi, endokriinsüsteemi, lümfisüsteemi ja immuunsust, naha integumentaarsüsteemi ning meeleelundeid ja reproduktiivset süsteemi.

Keha püüab säilitada sisemist tasakaalu ehk homeostasi. See hõlmab temperatuuri, vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu ning vere glükoosi taset. Homeostaasia kontroll toimub närvi- ja endokriinsüsteemi koostöös, mis reageerib muutustele ja hoiab keha tööd stabiilsena.

Keha on peamiselt koos rakkudest, kudedest ja vedelikest; suurimad elundid moodustavad selle struktuuri, näiteks süda, aju, maks ja kopsud. Luu- ja lihasüsteem tagavad keha kuju, tuge ja liikumise, samal ajal kui kopsud, seedetrakt ja maks täidavad toidu imendumise ja gaasivahetuse ülesandeid.

Areng ja vananemine kajastavad eluetappe: sünnist alates kasvab ja areneb keha, saavutab täiskasvanuea ning vananemine toob kaasa muutused ning taastumisvõime vähenemise.