Identifikaatorite

Identifikaatorid on andmeelemendid või koodid, mis annavad üksusele unikaalse identifikaatori kindlas kontekstis. Neid kasutatakse objektide, isikute, dokumentide või andmete kogumite eristamiseks ja nendeni viitamiseks erinevates süsteemides. Eristatakse püsivaid identifikaatoreid, mis püsivad aja jooksul, ning ajutisi või lühiajaliselt kehtivaid identifikaatoreid.

Identifikaatorite tüübid hõlmavad globaalset unikaalsust (nt UUID, DOI, ISBN, ISIN), piirkondlikult või organisatsiooniliselt unikaalseid identifikaatoreid ning ajutisi identifikaatoreid. Püsivad identifikaatorid peaksid jääma samaks sõltumata muudatustest, et viide ei murduks. Mõned identifikaatorid on lahendatavad, mis tähendab, et neid saab suunata või lahendada vastavale veebilehele või andmeteenusele, mis pakub seotud metaandmeid.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad teaduspublikatsioonide ja arhiivide identifikaatoreid (DOI, ISBN, ISSN), ORCID-i isikutuvastust, kaupade identifikaatoreid (EAN/UPC), finantsvarade identifikaatoreid (ISIN) ning tarkvara komponentide või andmekogumite linkimist semantilises veebis. Identifikaatorid võimaldavad luua ühendusi erinevate andmekogude vahel, parandada andmete leitavust ja vähendada dubleerimist.

Juhtimine ja väljakutsed: identifikaatorite haldamine hõlmab standardiseerimist, versioonide kontrolli ning aliaside või ülevõtmiste haldamist, samuti vananenud identifikaatorite deprecation. Turvalisus ja privaatsus: identifikaatorid võivad paljastada isiku või organisatsiooni identiteedi; seetõttu pööratakse tähelepanu piiratud avalikusele ning vajadusel kasutusele pseudonüümid. Interoperabiliteet: järgitakse rahvusvahelisi standardid ja praktikad, nagu UUID-, DOIs- ja URIs-põhised lahendused, et tagada süsteemide ühildumine.