Geenimutatsioon

Geenimutatsioon viitab muutusele DNA järjestuses, mis moodustab geeni. Need muutused võivad tekkida erinevatel põhjustel, sealhulgas replikatsioonivead, keskkonnategurid nagu kiirgus või kemikaalid, või spontaansed keemilised muutused DNA-s. Mõned mutatsioonid on neutraalsed, avaldades väikest või mitte mingit mõju organismi fenotüübile. Teised mutatsioonid võivad olla kahjulikud, põhjustades haigusi või vähendades organismi elujõulisust. Harvemini võivad mutatsioonid olla kasulikud, andes organismile evolutsioonilise eelise.

Mutatsioonid võivad olla erineva suurusega ja mõjutada erinevaid DNA osi. Punktmutatsioonid hõlmavad ühe või mõne nukleotiidi muutust. Suuremad mutatsioonid võivad hõlmata geenide, kromosoomide osade või isegi kogu kromosoomide ümberkorraldamist. Need muutused võivad mõjutada valkude tootmist, mis omakorda mõjutavad organismi funktsioone. Näiteks võib punktmutatsioon muuta ühe aminohappe valguketis, mis võib muuta selle kuju ja funktsiooni.

Geenimutatsioonid on evolutsiooni peamine allikas. Nad pakuvad geneetilist varieeruvust, millest looduslik valik saab toimida. Organismid, kellel on kasulikud mutatsioonid, on tõenäolisemalt ellu jääda ja paljuneda, edastades need mutatsioonid oma järglastele. See protsess aja jooksul viib uute liikide tekkimiseni. Geenimutatsioonid on ka olulised teaduslike uuringute jaoks, aidates teadlastel mõista geenide funktsioone ja haiguste geneetilisi aluseid.