Eralduslahenduste

Eralduslahendused on üldmõiste, mis viitab tehnoloogiatele ja meetoditele, millega eraldatakse segude koostisosi. Need lahendused hõlmavad nii füüsikalisi kui keemilisi ja membraanipõhiseid protsesse ning neid rakendatakse erinevates tööstusharudes, sealhulgas veepuhastus, keemiatööstus, mineraalide töötlemine ja toidutööstus. Eralduslahendused võimaldavad saavutada soovitud koostisosade puhtuse, kontsentratsiooni või eraldumise taseme.

Peamised eraldusvaldkonnad hõlmavad mehaanilist eraldamist (filtratsioon, setteerumine, tsentrifuugimine), keemilist eraldamist (sadestumine, ekstraktsioon), membraanieraldust (filtratsioon, ultrafiltratsioon, nanofiltratsioon, osmoos), adsorptsiooni ja ioonvahetust (aktiivne süsinik, vaigud ja resiinid), ning distillatsiooni ja kristalliseerumist. Lisaks kasutatakse kromatograafiat ning elektrostatilist ja magnetilist eraldamist. Erinevate meetodite kombineerimine moodustab sageli eralduslahenduste terviktegevuse protsessikäsitluses.

Rakendused hõlmavad joogivee ja reovee puhastust, mineraalide eraldamist ja rikaste kontsentratsioonide eraldamist, keemiatööstuse ja nafta-kütuste tööstuse eraldusprotsesse, toidu- ja jookide töötlemist, farmatseutilist puhastust ning elektroonika- ja pooljuhtide tootmist.

Disain ja hindamine: eralduslahenduste valik sõltub soovitud puhtusest, toorainest ja toodangu mahust; oluline on energiatarve, kulud, ruumivajadus, seadmete vastupidavus ja skaleeritavus, ning keskkonna- ja ohutusnõuded ning reguleerivad raamid. Eralduslahendusi kujundatakse sageli protsessijagu ning integreeritakse juhtimissüsteemidega.