Emulsioonipolümerisatsiooni

Emulsioonipolümerisatsioon on üks olulisemaid polümeeride sünteesi meetodeid, mis võimaldab toota laias laastus polümeeride seoseid, nagu vinüülakrüülhappe polümeerid, akrüülnitriil ja stüreen. See protsess on eriti levinud plastmasside, latekside ja lakkide tootmises. Emulsioonipolümerisatsioon on vesilahustuvate monomeeride emulgeeritud vesilahuses toimuv radikaalne polümerisatsioon.

Protsessi aluseks on monomeeride vesilahus, kus monomeerid on emulgeeritud emulgeerijate (nt soodasaapid) abil. Emulgeerijad moodustavad vesilahuses mikrosfääre, mis sisaldavad monomeere. Polümerisatsiooni algatab radikaalide tekke protsess, mis võib toimuda termiliselt või initsiaatorite (nt amorfse fosfori, peroksidide) abil. Radikaalid algatavad monomeeride polümerisatsiooni mikrosfäärites, kus tekib polümeer.

Emulsioonipolümerisatsiooni eripära on, et polümerisatsioon toimub vesilahuses emulgeeritud monomeeride mikrosfäärites, mis on eraldatud üksteisest vesifaasist. See võimaldab kontrollida polümeeride suurust ja struktuuri, samuti vähendab viskoossust ja parandab reaktsiooni kiirust. Protsessi eeliseks on ka selle sobivus suurte mahute tootmiseks, sest reaktsioon toimub vesilahuses, mis on odav ja kerge töötlusega.

Emulsioonipolümerisatsiooni kasutatakse laialdaselt ka tootmises, kus vajalikud on väga puhtad ja stabiilsed polümeerid, nagu meditsiinilistes toodetetes või elektroniikaseadmetes. Protsessi puudused võivad olla emulgeerijate kasutamine, mis võib põhjustada toote puhtuse probleeme, ning vajadus kontrollida reaktsiooni tingimusi, et saavutada soovitud omadused.