Elektrostaatsed

Elektrostaatsed on füüsika haru, mis tegeleb elektrilaengute seisva oleku omaduste ja nendevaheliste jõudude uurimisega. See hõlmab elektrivälja, elektripotentsiaali ning laengute vahel tekkivat energiat.

Peamised printsiibid on Coulombi seadus F = k q1 q2 / r^2 ja elektriväli E = F/q = k q / r^2; potentsiaal V ja selle töö kirjeldus; Gaussi seadus ∮ E · dA = Q_enc/ε0; mahutavus C ja energia U = 1/2 C V^2. Dielektrikumid ja dielektriline konstant mängivad laengu–väljade vahel olulist rolli.

Ajaloost: Staatiliste laengute omadusi on uuritud alates 18. sajandist. Coulombi seadus esitati 1785. aastal; seejärel arendasid Faraday, Gauss ja Maxwell elektrostaatsia mõisted elektriväljast ja potentsiaalist ning nende ühendusest.

Rakendused: kondensaatorite ja energiavarustuse toimimine; elektrostaatsed tolmu- ja saasteeraldajad; elektrostaatiline maalimine ja katmine; xerograafia (kopeerimine) ning erinevad printimise ja materjalitöötlusprotsessid. Elektrostaatsed põhimõtted on kasutusel ka elektrostaatilises kujundamises ning ESD-kaitses.

Omadused: elektrostaatsed nähtused on tundlikud keskkonnale ja dielektrikule; nad võivad olla märkimisväärselt mõjutatavad niiskuse ja temperatuuriga. Kaitsemeetmed hõlmavad Faraday-katteid ja korralikku isolatsiooni.