Dekoratiivsuse

Dekoratiivsuse on objektide, ruumide või visuaalsete kujunduste kvaliteet või omadus, mis rõhutab kaunistust ja esteetilist ilmet. See hõlmab ornamentide ja motiivide esiletõstmist ning võib anda teostele ajaloolise või kultuurilise konteksti. Dekoratiivsus esineb kunstis, arhitektuuris, tootedisainis ja sisekujunduses ning see võib olla nii stiililine kui narratiivne.

Termin pärineb sõnast dekoratiivne, sufiks -sus märgib omadust või seisundit, seega dekoratiivsuse tähistab kaunistuste kvaliteeti. Kasutusalad varieeruvad: kirjeldavas kriitikas rõhutatakse ilu ja vormi, samas kui mõnes kontekstis hinnatakse dekoratiivset elementi selle kultuurilist või brändilist tähendust.

Valdkondade lõikes võib dekoratiivsust kirjeldada järgmiselt: kunst ja arhitektuur — ornament ja motiivid; disain ja bränding — visuaalne identiteet ja esteetiline kogemus; sisekujundus — ruumi kaunistus; botaanika — taime dekoratiivne väärtus, mis ei pruugi keskenduda ainult funktsioonile. Üldiselt on dekoratiivsuse mõiste abivahend, et eristada visuaalselt meeldivat vormi ja arusaadavat funktsionaalset rolli.

Ajalugu ja kontekst: dekoratiivsed elemendid on olnud olulised paljudes stiilides (nt barokk, rokoko, historism). 20. sajandi modernism tõi kaasa tendentsi vähendada kaunistuste rolli, kuid tänapäeval on dekoratiivsuse mõiste aktuaalne nii ajaloolise stiili kui ka kaasaegse disaini kontekstis.

Seotud mõisted: ornament, kaunistus.