Blokkrandomiseerimine

Blokkrandomiseerimine on kliinilise uuringu kontrollitud randomiseerimise meetod, mille eesmärk on tagada osalejate jaotus uuringugruppides tasakaalustatud mööda kogu uuringuperioodi. Enne värbamist koostatakse juhuslik järjend blokkides, kus iga blokk sisaldab täpselt sama arvu osalejaid vastavalt uuringus olevatele rühmadele. Näiteks kahe rühma puhul võib blokk olla suurusega n=4, kus kaks osalejat läheb ühte ja kaks teise rühma. Blokkide suurus ja järjestus on juhuslikult genereeritud.

Blokkide suurus võib olla fikseeritud või permuteeritud (muutuv blokisuurus). Permuteeritud blokid vähendavad osalejate jaotuse ennustatavust, kui blokkide suurus oleks otsustatav. Blokkrandomiseerimist sageli kombineeritakse stratifikatsiooniga, kus randomiseerimine toimub eraldi strata kohta (nt haigus, site, vanus), et tagada teatud tegurite tasakaal kogu uuringus.

Kasutusvaldkond ja eelised: see meetod aitab hoida rühmade suuruse tasakaalust kogu värbamise vältel, mis on oluline pikkades või ebakorrapäraselt värvatavates uuringutes ning kui on vaja säilitada predefineeritud erinevuste kontrolli. See suurendab statistilist võimsust ja vähendab segava mõju.

Piirangud ja nõuded: blokkidele, eriti väikeses blokkides, võib suureneda otsese jaotuse ennustatavus, kui blokisuurus või järjekord on teada. Seetõttu on oluline tagada allocation concealment ehk salastatud eraldus ning vajadusel kasutada varieeruvat blokisuurust ja proper stratifikatsiooni. Blokkrandomiseerimine ei asenda varjamist ega juhustuvastamist uurimuse õige läbiviimiseks.