õppemõõtmed

Õppemõõtmed on Eesti haridusteaduste kontekstis kasutatav mõiste, mille all mõistetakse õppimise erinevaid aspekte ja nende omavahelist seost. Need mõõtmed pakuvad raamistikku, mille alusel saab analüüsida, kuidas õpilased omandavad teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning kuidas õpetajad saavad õppimist paremini toetada. Tihti vaadeldakse õppemõõtmeid kui kogu õpiprotsessi kvaliteedi hindamise vahendit, mitte pelgalt lõpptulemust.

Tavapärased dimensioonid on kognitiivne (teadmiste omandamine, mõtlemine, probleemilahendus), metakognitiivne (planeerimine, jälgimine, refleksioon, kohandamine), afektiivne/motivatsiooniline (huvi, väärtustamine, püsivus) ning sotsiaalne (koostöö, kommunikatsioon, grupitegevused). Mõnel mudelil lisandub isiklik eneseregulatsioon või õpivõimekus, mis peegeldab õpilase võimet juhtida oma õppimist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad hindamist ja tagasisidet, õpikeskkonna kujundamist, õpetajate täiendõpet ning õppimise analüütikat. Õppemõõtmeid kasutades saavad koolid ja õpetajad planeerida sihtpunkte, jälgida arengut ja teha sihipäraseid sekkumisi, mis hõlmavad nii teadmisi kui ka hoiakuid ja oskusi.

Piirangud ja kriitika puudutavad mõõtmete eristamise selgust, kultuuriliste erinevuste mõju ja mõõtmise kehtivust ning usaldusväärsust. Seetõttu rõhutatakse tihti, et õppemõõtmed peaksid olema kohandatud kohaliku konteksti ja eesmärkidega ning kasutada mitmetasandilist hinnangut.

Seotud mõisted hõlmavad õppimisanalüütikat, enesejuhitavat õppimist ja õppesisu kvaliteedi hindamist.