üksikvarade

Üksikvara on Eesti tsiviilõiguses kasutatav mõiste, mis viitab konkreetsele ja eristatavale varale, mis kuulub isikule iseseisvalt ning ei kuulu ühisvara või teiste varade kogumi hulka. See mõiste aitab eristada ühe isiku omandis olevaid varasid nende varade kogust, mida jagatakse abikaasade, pärijate või kogumassi raames. Termin võib erinevates õiguslikes kontekstides tähendada veidi erinevat arusaama, kuid üldiselt rõhutatakse selle vara eraldatust ja isiklikku omandit.

Kasutusvaldkonnad ja näited. Üksikvara hõlmab sageli füüsilisi esemeid nagu kinnisvara, sõidukeid, väärisesemeid ning ka isiklikke õigusi või varalisi nõudeid, mille omanik on üksnes üksikisik. See on vastupidine ühisvarale (kui see on abikaasade või partnerite varade kogum) ning võib esineda nii abielu- kui ka pärimisõiguses, juristide ja kohtupraktikas ning varade jagamisel. Üksikvarana käsitletakse sageli esemeid või õigusi, mida saab eraldi identifitseerida ja mille kohta kehtivad eraldi omandiõiguse registrid või tõendid.

Seosed ja tagajärjed. Üksikvara puhul on omandi ülekandmine, koormatised ja varade jagamine tavaliselt sõltuvad konkreetse vara registreeritud omandiõiguse alusest ning isiku isiklikust õiguste distinkt­sioonist. Testamendis või lahutus- ja pärimismenetlustes on oluline eristada üksikvara eraldiseisva varana, mis tuleb jaotada või sihtida vastavalt seadusele ja testamendile. Bankrotimenetluses võib üksikvara käsitada eraldi varana võrreldes ülejäänud võlakirjade või massvaraga.