võrgufailisüsteemide

Võrgufailisüsteemid, tuntud ka kui Network File Systems (NFS), on mehhanism, mis võimaldab arvutitel võrgus faile jagada ja neile juurde pääseda. See tähendab, et kasutaja või rakendus võib ühel arvutil (klient) faile lugeda ja kirjutada teisel arvutil asuvatel füüsilistel kettaseadmetel (server), just nagu oleksid need failid kohaliku masina küljes. NFS on olnud kasutusel juba aastakümneid ja seda kasutatakse laialdaselt erinevates operatsioonisüsteemides, sealhulgas Unixi-laadsetes süsteemides ja Windowsis.

Põhimõtteliselt toimib NFS kliendi-server mudelina. Server ekspordib oma failisüsteemi või selle osi, määrates kindlaks, millised kliendid saavad neile juurde pääseda ja milliseid õigusi neil on. Klient seejärel "paigaldab" (mounts) selle eksporditud failisüsteemi oma kohalikku failisüsteemi, muutes serveri failid kättesaadavaks kohaliku kataloogina.

NFS-i peamised eelised on selle lihtsus, laialdane tugi ja võime failid hõlpsalt võrgus jagada, mis on eriti kasulik keskkondades, kus mitmed kasutajad peavad ühistele andmetele ligi pääsema. Sellele vaatamata võib NFS-i jõudlus sõltuda võrgu kiirusest ja latentsusest, ning turvalisuse tagamine on samuti oluline aspekt, mida tuleb arvestada, eriti avalikes või ebaturvalistes võrkudes.