võlausaldajaid

Võlausaldajad on isikud või juriidilised isikud, kellel on õigus nõuda võlgnikult täitmist põhineva kohustuse alusel. Tavaliselt tekivad võlasuhted laenude, kaupade või teenuste eest maksmisele ning garantiide või muude lepinguliste kohustuste täitmise nõudmise teel. Võlausaldajad võivad olla eraisikud, pankade ja finantsinstitutsioonide, ettevõtete või riigi asutuste näol.

Võlausaldajad jagunevad sageli tagatisvõlausaldajateks ja tagatiseta võlausaldajateks. Tagatisvõlausaldajad omavad paremat positsiooni, kui võlgnik ei täida kohustust, kuna neil on varalised tagatised (nt pant, hüpoteek, kinnisvara). Tagatiseta võlausaldajad on sõltuvad entsideeringust ja võivad saada osa jäägitust varast vastavalt õigusjärjestusele. Lisaks võivad riigispetsiifilised erisused määrata nn eelistoitud võlausaldajate õigused (nt töötajate palgad, maksuvõlad) kõrgema prioriteediga.

Õigused ja võimalused: Võlausaldajal on õigus nõuda täitmist, koguda intresse ja viiviseid ning vajadusel algatada kohtu- või täitemenetlusliku sammu täitmise teostamiseks. Kui võlgnik ei suuda kohustusi täita, võib tagatisvõlausaldaja kutsuda tagatisse kinnitatud varade realiseerimisele, samas kui tagatiseta võlausaldajad osalevad varade jagamises vastavalt juriidilisele järjekorrale ja eelarveliste piirangute alusel.

Insolventsuse ja restruktureerimise korral jagatakse võlausaldajate nõuded varade realiseerimise järel ning võlausaldajate esindus- või komisjoniliikmete kaudu koordineeritakse makseid ja restruktureerimisplaani. Võlausaldajate õigused ja prioriteet võivad riigiti erineda, kuid üldine eesmärk on tagada õiglane ja tõhus võla- ja pankrotimenetlus.