vokaalanalüüs

Vokaalanalüüs, eesti keeles ka vokaalide analüüs, on uurimisala, mis keskendub vokaalhäälikute akustiliste ja artikulatoorsete omaduste uurimisele. See hõlmab vokaalide spektraalset analüüsi, mis enamasti tugineb helispektrogrammidele, et tuvastada fundamentaalsed akustilised parameetrid, nagu esimese ja teise formandi (F1 ja F2) sagedused. Nende formandi väärtused on otseselt seotud vokaali kõrguse ja tagumise/eesmise kvaliteediga.

Artikulatoorse vokaalanalüüsi käigus uuritakse aga vokaalide tootmist keele, huulte ja lõua abil. See hõlmab keeleasendit suuõõnes ning huulte ümardamist või pingutamist, mis kõik mõjutavad vokaali akustilist väljundit. Vokaalanalüüsi rakendatakse mitmes valdkonnas, sealhulgas fonetikas, lingvistikas, kõnetehnoloogias (kõnetuvastus ja -süntees) ning logopeedias. See aitab mõista keelte häälduserinevusi, arendada täpsemaid kõnetöötlussüsteeme ning diagnoosida ja ravida kõnehäireid. Vokaalide uurimine on oluline ka muusikaanalüüsis ja laulutehnika õpetamisel.