viitamisel

Viitamisel on kirjaliku töö osa, kus kasutatud allikad tuuakse selgelt esile ja nende algsed autorid ning teosed tunnustatakse. See suurendab teabe usaldusväärsust, austab autori tööd ning võimaldab lugejal allikad ise kontrollida. Viitamine koosneb tekstisisestest viidetest ja lõpp- või bibliograafilisest nimekirjast.

Allikad võivad olla raamatud, ajakirjade artiklid, veebiallikad, aruanded, standardid ja muud materjalid. Tekstis esitatakse lühike viide, tavaliselt autori nime ja aasta põhjal, vastavalt viitamisstiilile. Lõplikus loetelus kirjeldatakse täpsed andmed: autorid, pealkiri, väljaande andmed ja vajadusel ligipääsu kuupäev (veebiallikad). Erinevad viitamisstiilid (APA, MLA, Chicago) määravad täpse vormi, sealhulgas, kuidas esitatakse autori nimesid, aastat ning leheküljenumbreid. Otsene tsitaat tuleb märgistada eraldi ja anda täpne asukoht; parafraas ehk parapraas tuleb samuti viidata.

Praktilised juhised: alusta allikate kogumisest juba kirjutamise algfaasis ning säilita ühtne stiil ja järjepidevus. Erista originaali ja viidatud ideed parapraasi kasutades. Viitamine suurendab töö läbipaistvust, aitab vältida plagiaati ja võimaldab lugejal teavet kontrollida. Oluline on järgida autoriõiguse piiranguid ning esitada viited õigesti ja täpselt.