valepositiivsetevalenegatiivsete

Valepositiivsete ja valenegatiivsete vigade mõiste viitab diagnostilistes ja klassifikatsioonis tekkinud eksimustele. Valepositiivne tulemus tähendab, et test näitab positiivset seisundit isikul või esemed, kelle tegelik seisund on negatiivne. Valenegatiivne tulemus tähendab, et test näitab negatiivset seisundit isikul või esemel, kelle tegelik seisund on positiivne. Nende vigade sagedus ja mõju sõltuvad testist, kontekstist ja haiguse või omaduse esinemissagedusest ehk prevalentsist.

Mõõtmisel kasutatakse üldiselt mõisteid tundlikkus (sensitiivsus) ja spetsiifilisus. Tundlikkus on selle tõenäosus, et test on positiivne, kui seisund on tõesti olemas, ja vähendab valenegatiivsete arvu. Spetsiifilisus on tõenäosus, et test on negatiivne, kui seisund puudub, ning vähendab valepositiivsete arvu. Valepositiivne määr ja valenegatiivne määr kirjeldavad vastavalt testis tekkinud tüüpvigu osakaalu. Positiivse ja negatiivse ennustusväärtus (PPV ja NPV) kirjeldavad, kui tõenäoline on tegelikult seisund vastavalt testitulemustele, ning need sõltuvad ka prevalentsist.

Näide: oletame, 100 inimese seas on 10 haiged. Testi tundlikkus 90% ja spetsiifilisus 95%. Tegelikke haiged: 10; tõelised positiivsed = 9, valepositiivsed = 5, valenegatiivsed = 1, tõelised negatiivsed = 85. PPV = 9 / (9+5) ja NPV = 85 / (85+1) tähistavad kuidas testi tulemused kirjeldavad tegelikkust.

Kuidas vähendada valepositiivsete ja valenegatiivsete mõju? Parandada testide tundlikkust ja spetsiifilisust, kasutada kinnitavaid lisateste, arvestada haiguste levinusest tulenevat mõju ning rakendada mitmetest allikatest või ajakriteerikut pärinevaid otsuseid.