uurimisviise

Uurimisviisid ehk uurimismeetodid on süsteemsed protseduurid, mille abil kogutakse ja analüüsitakse andmeid, et vastata uurimisküsimustele või kontrollida hüpoteese. Need meetodid valitakse vastavalt uurimuse eesmärgile, teoreetilisele taustale, andmete kättesaadavusele ja uuritava valdkonna tavadele.

Kvantitatiivsed meetodid hõlmavad numbrilisi andmeid, statistilist analüüsi ja kontrollitud eksperimente. Näideteks on küsimustikud, operatsionaliseeritud mõõdikud, juhuslik jaotus ja kontrollgrupid. Need meetodid võimaldavad tekitada generaliseeritavaid tulemusi ning hindavad seoseid ja põhjuslikkust, kuid võivad piirata konteksti detaili.

Kvalitatiivsed meetodid keskenduvad tähenduste, konteksti ja protsesside mõistmise. Neid kasutatakse näiteks intervjuude, süvaanalüüsi, fookusgruppide, vaatluste ja dokumendianalüüsi kaudu. Kvalitatiivsed andmed pakuvad rikkalikku kirjeldust, kuid üldistatavuse piiranguid ning tulemused võivad sõltuda uurija tõlgendusest.

Segamismeetodid ehk mixid meetodid ühendavad kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid lähenemisi, et saada nii üldistatavaid kui ka kontekstuaalseid teadmiseid. Kasutatakse sageli järkjärgulist või samaaegset kombinatsiooni, mis suurendab uurimistöö paindlikkust ja sügavust.

Eetika ja kvaliteet: uurimistöö järgib eetilisi põhimõtteid, sealhulgas informeeritud nõusolek, konfidentsiaalsus ja andmete turvaline käitlemine. Uurimistulemuste usaldusväärsust hinnatakse reprodutseeritavuse, triangulatsiooni ja kriitilise läbivaatuse abil. Uurimisviisid hõlmavad nii loodusteaduslikke kui sotsiaalteaduslikke ja humanitaarseid quireid, võimaldades mitmekülgset ja läbipaistvat uurimist.