tööjooniste

Tööjoonised on tehnilised joonised, mis annavad üksikasjalikud juhised toote või ehitise valmistamiseks, kokkupanemiseks ja kontrollimiseks. Need põhinevad prototüüp- või projektitasandi kujundusüksustel ning näitavad täpsed mõõdud, osade nimekirja, materjalid, pinnaviimistlused ja vajadusel koostamis- või paigaldusjuhised.

Tööjoonistes kasutatakse erinevaid vaateid ja joonistusviise, sealhulgas ortogonaalseid vaateid, lõike- ja detailvaateid ning sageli ka eksplodatsioonivaateid või montaažijooniseid. Nad näitavad, kuidas osad sobivad kokku, ja milliseid tehnilisi nõudeid rakendatakse: tolerantsid, pinnaviimistlused, keevitusmärgised, kinnitus- ja ühendusdetailid ning tootmise või paigalduse eritingimused.

Tööjoonised jagunevad sageli detailjoonisteks (üksikute osade joonised), montaažo- või koostamisjoonisteks ning erialaste joonisteks (nt konstruktsioon, masinaehitus, elektripaigaldus). Lisaks võivad sisalduda üldised märkused, tootmis- ja kontrollimise nõuded ning kvaliteedi tagamise juhised. Osade nimekiri ja materjalide spetsifikatsioonid on tihti nende üksuste osa (BOM).

Kasutajad ja eesmärk: need on lepingu- ja tootmisprotsessi keskne dokument; nende täpsus ja selguse tagamine aitab vältida vigu ning tagab õige materjalide valiku ja sobiva paigalduse. Tööjoonised peavad vastama kehtivatele joonistusstandarditele ning kohalikele standardidele.

Tänapäeval tehakse tööjooniseid peamiselt CAD-i abil; digitaalsed failid jagatakse projektide vahel ning need võivad olla integreeritud BIM-i abil ehitus- ja tootmisvoogudesse. Revisioonid ja versioonihaldus tagavad, et kõik osalised tööjoonised on ajakohased.