tootmisvalikud

Tootmisvalikud on tootmisprotsessi organiseerimise ja teostamise erinevad võimalused, mida ettevõte hindab, et täita nõudlust võimalikult tõhusalt ning konkurentsivõimeliselt. Need hõlmavad tehnoloogia ja seadmete valikut, tootmisliinide paigutust ja töökorraldust, tootmiskava ning tarneahela otsuseid, samuti asukoha valikut.

Valikute hindamisel võetakse aluseks kulud, kvaliteet, tarnekindlus, paindlikkus ning riskid. Sageli kasutatakse operatsioonide uurimise ja optimeerimise meetodeid, et võrrelda erinevaid stsenaariume ning leida kulude ja riskide poolest sobivaim lahendus.

Tootmisvalikud jagunevad peamiselt nelja kategooriasse: tehnoloogia ja automatiseerimise valikud (nt kõrge automaatne tootmisliin versus paindlik käsitöö); tootmismeetodid (pidev tootmine versus partii- või tsükliline tootmine); sisseostu versus oma tootmine (outsourcing vs in-house); ning asukoha ja tarneahela strateegiad (tootmiskeskuste asukoht, kohaliku vs kaugtootmine, tarnijaportfellide erinevus).

Kohaldamisvaldkonnad hõlmavad tootmisettevõtte strateegiat, investeerimisotsuseid, riskijuhtimist ja konkurentsivõime säilitamist. Tootmisvalikuid uuendatakse reeglina vastavalt nõudluse muutustele, tehnoloogilisele arengule ja majandustingimustele.

Näide: ettevõte kaalub kahe lahenduse vahel. Esimesel on kõrge automatiseerimisega tootmisliin, mis suurendab mahu ja vähendab tööjõukulusid, kuid vajab suurt kapitali ja pakub väiksemat paindlikkust. Teisel on paindlikum käsitöö- või madalama automatiseerimisega read, mis maksavad vähem esialgu ja võimaldavad hõlpsasti tootevahetust, kuid tööjõukulud võivad olla kõrgemad ning tootmisaegade prognoositavus võib erineda.