tehisnärvivõrku

Tehisnärvivõrk (inglise keeles artificial neural network, ANN) on arvutusmudel, mis on inspireeritud inimese aju närvisüsteemi struktuurist ja funktsioonist. Seda kasutatakse laialdaselt masinõppes erinevate probleemide lahendamiseks, nagu piltide tuvastamine, looduskeele töötlemine ja ennustamine.

Tehisnärvivõrgu põhikomponent on kunstlik neuron ehk perceptron, mis on lihtne arvutusüksus, mis võtab sisendiks mitu numbrit, töötleb neid ja annab väljundi. Need neuronid on omavahel ühendatud kihtidena, kus iga kiht täidab kindlat ülesannet. Tüüpiliselt koosneb närvivõrk sisendikihist, ühest või mitmest peidetud kihist ning väljundikihist.

Neuronite vahelised ühendused on kaalutud, mis tähendab, et iga sisend mõjutab väljundit erineva tugevusega.Õppimise käigus kohandatakse neid kaalusid nii, et võrk suudaks järjest täpsemaid tulemusi anda.Õppimisprotsess hõlmab tavaliselt suurt hulka andmeid, mille abil võrk "õpib" tuvastama mustreid ja seoseid.

Tehisnärvivõrke on erinevaid tüüpe, näiteks konvolutsioonilised närvivõrgud (CNN), mis sobivad eriti hästi pildiandmete töötlemiseks, ja rekurrentsed närvivõrgud (RNN), mis on kasulikud järjestikuste andmete, näiteks teksti või heli analüüsimiseks. Nende võimsus seisneb võimes õppida keerukaid ja mitteühikuliselt määratletavaid funktsioone andmetest, muutes need tänapäevase tehisintellekti oluliseks osaks.