superantigeeninen

Superantigeenid on bakteri toksiinide rühm, millel on võime aktiveerida suure hulga T-lümfotsüüte ilma tavapärase antigeenide esitamise ja spetsiifilise T-raku retseptori tunnustamise vajaduseta. Selle mehhanismi tõttu vallandub ulatuslik tsütokiinide vabanemine ja võib tekkida eluohtlik süsteemne põletikukriis.

Peamised allikad on Staphylococcus aureus ja Streptococcus pyogenes. Näited on Staphylococcus aureus enterotoksiinid SEA–SEE ja TSST-1 ning Streptococcus pyogenes'i pyrogenilised exotoksiinid SpeA ja SpeC.

Toimimise põhimõte: superantigeenid seostuvad MHC klass II molekulidega väljaspool antigeeni seose koha ning T-raku retseptori Vβ domääniga, luues ühenduse APC-de ja T-rakkude vahel. See põhjustab paljude T-rakkude korraga aktiveerimise, ületades normaalset antigenispetsiifilist vastust ja vallandades laiaulatusliku tsütokiinide tormi.

Kliiniline kujund: võivad tekkida kõrge palavik, lööve, hüpotensioon ja organite talitlushäired. Toksiline šokk on tuntuim tõsine komplikatsioon. Mõned superantigeenid võivad põhjustada ka toidumürgitust, mille sümptomid on oksendamine ja kõhulahtisus.

Diagnostika ja ravi: diagnoos põhineb kliinilisel pildil koos toksiinide tuvastamisega kultuuridest või patsiendi materjalist. Ravi on peamiselt elustamispõhine ja sümptomaatiline; vajadusel antibiootikumid, toksinaalse allika kõrvaldamine ning mõnel juhul intravenoosne immunoglobuliin (IVIG).