siseorganisatsioonide

Siseorganisatsioonid on suurema organisatsiooni sisemised üksused, mis tegelevad kindlate funktsioonide täitmisega ning omavad oma juhtimisstruktuuri ja piiratud otsustusõigust. Need moodustavad organisatsiooni sisemise arhitektuuri, võimaldades erialast spetsialiseerumist, koordineerimist ja vastutust. Struktuur võib olla funktsionaalne või maatriks ning tüüpilised vormid hõlmavad osakondi (finants-, personali-, IT- ja turundusosakonnad), valdkonnaüksuseid ning projekti- või teenindusüksusi. Tegevus ja vastutus: siseorganisatsioonid vastutavad oma valdkonna tulemuslikkuse eest, koostavad eelarved, juhivad ressursse ja järgivad siseeeskirju ning protseduure. Seos välise struktuuriga: need teevad tihedat koostööd teiste üksustega, pakuvad teenuseid ja liidestavad neid organisatsiooni eesmärkidega, ning annavad sisendi strateegiale ja koordineerimisele. Eelised ja väljakutsed: selge vastutus ja parem koordineerimine ning suurem erialane kompetents, kuid risk silo tekkeks, koordineerimisraskused ja topelt töö. Parimad tavad: selge mandaadi määratlemine, ühised liidesed ja standardiseeritud protseduurid, teenuste kataloog ning regulaarne järelevalve. IT-, finants- ja inimressursi süsteemid (ERP, HRIS) on sageli keskse tähtsusega. Mõiste on levinud organisatsiooniteoorias ning rakendub nii erasektoris kui avalikus sektoris. Seonduvad mõisted: organisatsiooni struktuur, sisekontroll, juhtimine.