silikaatmineraalide

Silikaatmineraalid on maakoores kõige levinum mineraalirühm, moodustades umbes 90% kogu maakoorest. Need mineraalid koosnevad ränist ja hapnikust, sageli koos teiste elementidega nagu alumiinium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium ja kaalium. Silikaatide struktuur põhineb tetraeedril, kus üks räniaatom on ümbritsetud nelja hapnikuaatomiga. Need tetraeedrid võivad ühineda erinevatel viisidel, moodustades mitmesuguseid silikaatide struktuuritüüpe, nagu näiteks üksikud tetraeedrid, ahelad, kihid ja ruumilised võrgud.

Tuntumad silikaatmineraalid hõlmavad kvartsi, mis on puhas ränidioksiid (SiO2), ja päevakivisid, mis on alumiinium- ja leelismetallide silikaadid. Vilgud on kihiliste silikaatide näide, millel on iseloomulikud õhukesed ja kergesti eraldatavad kihid. Amfiboolid ja pürokseenid on ahelsilikaadid, mida leidub sageli kivimites. Oliiviin on näide üksikutest tetraeedritest koosnevast silikaadist, mis on oluline mantelmineraal.

Silikaatmineraalidel on lai kasutusala. Kvartsi kasutatakse klaasi, elektroonika ja ehitusmaterjalide tootmisel. Päevakivisid kasutatakse keraamikas, portselanis ja klaasitööstuses. Paljusid silikaatmineraale kasutatakse ka ehitusmaterjalidena, nagu näiteks graniit ja marmor (mille koostises on silikaate). Mõned silikaadid on väärtuslikud ka ehiskividena, näiteks granaadid ja topaasid. Silikaatide uurimine on oluline geoloogia, mineraloogia ja materjaliteaduse jaoks.