sidurikomponendid

Sidurikomponendid on mehhaanilise ülekanne süsteemi osa, mis võimaldab mootori jõu ühendamist ja eraldamist ülekannega. Need komponendid leiavad rakendust peamiselt sõidukite manuaalsetes sidurites ja teistes masinatel, kus on vaja kontrollida jõu ülekandmist mootorilt ettepoole. Siduri tööpõhimõte seisneb mootori võlli ühendamises või eraldamises ülekanne võlliga, et käigud saaks sujuvalt vahetada ja mootor ei seiskuks koormuse muutumisel.

Peamised komponendid ja nende roll on hõõrdketas, surveplaat ja vabastusmehhanism. Hõõrdketas kannab mootori poolt tulevat jõudu ja tööpind, millele surveplaat survab. Vabastusmehhanism eraldab ühenduse käiguvahetuse ajal, võimaldades sujuva sidumise. Täiendavad elemendid võivad hõlmata vedrusid, mis tagavad tiheda kontaktinimede ja pideva surve, ning aktivaatoreid – mida võivad olla mehhaanilised, hüdraulilised või elektroonilised süsteemid, mis viivad siduri töökratside eraldamise või ühendamise.

Tüübid. Mehaanilised sidurid (manuaalsed) kasutavad käitatavat pedaali või vedrusüsteemi ning on lihtsamad, kuid vajavad kasutaja pidevat sekkumist. Hüdraulilised sidurid kasutavad vedeliku jõudu, mis teevad siduriga tööd kergemaks ja sujuvamaks, eriti raskematel koormustel. Elektronilised või automatiseeritud sidurid kombineerivad mehaanilist tegevust elektrooniliste juhtimissüsteemidega, võimaldades lühema või täieliku automaatse sidumise.

Hooldus jael. Siduri eluiga sõltub kasutusest, vedelikukvaliteedist (hüdraulilise siduri korral) ja käiguvahetuste sagedusest. Vähese hooldusega süsteemides kontrollitakse vedelikku, tihendeid ja vabastusmehhanismi kulumist ning jälgitakse tundeid siduri tõrgetest, nagu tümin või slipp.