serverlessinfrastruktuur

Serverlessinfrastruktuur on arhitektuur, kus rakenduse loogika jookseb pilveteenuste kaudu, mitte kliendi kontrollitavate püsivate serverite peal. Arendajad rakendusi jaotavad väikesteks funktsioonideks, mis käivituvad sündmuste alusel ning skaleeruvad automaatselt vastavalt kasutuskoormusele. Tegemist on hallatud infrastruktuuri mudeliga, kus operatsioonide ja osade haldus on teenusepakkuja kanda.

Tüüpilised komponendid on funktsioonide teenusena (FaaS), sündmuspõhine arhitektuur ning Backend-as-a-Service (BaaS) lahendused. API- ja sõnumitee põhinevad ühendused ning hallatud andmebaasid võimaldavad arendajatel keskenduda äriloogikale, kogu infrastruktuuri skaleerimise ja halduse võtmisesse.

Eelised hõlmavad operatiivse koormuse vähenemist, kiiremat arendustsüklit ja kulude maksimeerimist kasutuse põhjal. Serverless sobib hästi ebaregulaarsete või äärmiselt muutuvate töökoormuste jaoks, samuti projektide jaoks, mis vajavad kiiret turuletulekut. Piirangud hõlmavad mõningast külma starti, potentsiaalset sõltuvust konkreetse pakkuja teenustest (vendor lock-in) ning keerulist jälgitavust ja debuggimist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad mikroteenuste arhitektuuri, sündmuste töötlemist, mobiili- ja veebipõhiste backendide kõrvaldamist ning andmete voogude ja ETL-protsesside automatisatsiooni. Lisaks sobib serverless tihti lühiajaliste või ebaühtlaste koormuste jaoks, kus kulu ja skaleeritus on olulisem kui kontroll serveri konfiguratsiooni üle.

Turvalisus ja haldus tuginevad jagatud vastutusele: pakkuja haldab infrastruktuuri ja skaleerimise, klient peab tagama identiteedihalduse, juurdepääsukontrolli ning andmete turvalisuse nii salvestatult kui ülekandmisel. Hea tava hõlmab logimist, monitooringut ja vastavuse tagamist.