salvestusvõimeid

Salvestusvõime on süsteemi võime salvestada andmeid või infot ajutiselt või püsivalt. See hõlmab nii digitaalseid salvestusvahendeid kui ka bioloogilist mälu mõistet ning salvestusvõimet mõõdetakse sageli andmete mahu järgi, mida seade talletada suudab.

Digitaalses kontekstis tähistab salvestusvõime kogust, mida seade suudab talletada püsivalt või ajutiselt. Ühikute osas kasutatakse tavaliselt baiti (B), kilobaiti (KB), megabaiti (MB), gigabaiti (GB) ja terabaiti (TB). Olulised on nii maht kui ka talletamise kiirus, töökindlus ja andmete säilivus. Püsivale salvestusele iseloomulik on andmete säilimine toitekatkestamisel; RAM on kiire, kuid mitte püsiv.

Bioloogilises kontekstis viitab salvestusvõime mälu suurusele – kui palju informatsiooni keha suudab kodeerida, talletada ja meenutada. Inimese mälu jaguneb lühiajalise ja pikaajalise mäluna; salvestusvõime sõltub tähelepanust, kordusest ja kontekstist.

Rakenduste ja arengute poolest otsitakse salvestusvõimet suurendada tiheduse, tihendamise ja vastupidavuse abil. Arendatakse pilv- ja hajutatud salvestust, andmete varundamist ning energiasäästlikke ja kuluefektiivseid lahendusi.