sünnitusmortaliteedist

Sünnitusmortaliteet viitab naiste surmale raseduse või sünnituse ajal või sellele järgneva 42 päeva jooksul, mis on tingitud rasedusest või selle juhtimisest, olenemata raseduse kestusest ja platsenta asukohast. See ei hõlma juhuslikke või tahtmatuid põhjuseid. Sünnitusmortaliteeti mõõdetakse tavaliselt elussündide arvuna 100 000 kohta.

Sünnitusmortaliteedi peamised põhjused on erinevad ja võivad hõlmata tugevat verejooksu, infektsioone, preeklampsiat ja eklampsiat, tüsistusi sünnituse ajal ning muid olemasolevaid haigusi, mis raseduse ajal süvenevad. Sotsiaal-majanduslikud tegurid, geograafiline asukoht ja juurdepääs tervishoiuteenustele mängivad samuti suurt rolli sünnitusmortaliteedi tasemetes.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on pühendunud sünnitusmortaliteedi vähendamisele, seades eesmärke selle näitaja alandamiseks üle maailma. Sünnituseelse ja sünnitusjärgse ravi parandamine, kvalifitseeritud personali kättesaadavuse tagamine, raseduse tüsistuste ennetamine ja varajane avastamine ning pereplaneerimise teenuste toetamine on olulised strateegiad sünnitusmortaliteedi vähendamiseks. Mitmete riikide pingutused on toonud kaasa märkimisväärse languse sünnitusmortaliteedi määrades, kuid see jääb siiski peamiseks rahvatervise probleemiks paljudes piirkondades.