sünkroonimisprotokollide

Sünkroonimisprotokollid on kogum reegleid ja protseduure, mida kasutatakse andmete järjepidevuse tagamiseks mitmes süsteemis või seadmes. Need protokollid tagavad, et erinevad osapooled hoiavad ühist arusaama jagatud andmete seisundist. Tavaliselt hõlmavad sünkroonimisprotokollid mehhanisme andmete edastamiseks, muutuste tuvastamiseks ja konfliktide lahendamiseks.

Üks peamisi eesmärke on vältida andmete duplikeerimist või kaotsiminekut. Sünkroonimisprotsess võib toimuda kas pidevalt reaalajas või perioodiliste intervallidega. Levinud on mitmesugused sünkroonimisprotokollide tüübid, sealhulgas need, mis põhinevad peegeldamisel (replication), konsensusel (consensus) või ajatemplitel (timestamps). Peegeldamisel salvestatakse andmed mitmesse kohta, samas kui konsensusprotokollid tagavad, et kõik osalejad jõuavad ühisele otsusele andmete kohta. Ajatemplitel põhinevad meetodid kasutavad iga andmeüksuse muutuste järjekorra määramiseks ajatemplite loomist.

Sünkroonimisprotokollid on kriitilise tähtsusega hajutatud süsteemides, andmebaasides, pilveteenustes ja mobiilseadmete vahelises andmete jagamises. Need aitavad säilitada andmete terviklikkust ja kättesaadavust ka siis, kui mõned süsteemi osad võivad olla ajutiselt kättesaamatud. Protokollide valik sõltub rakenduse spetsiifilistest nõudmistest, nagu latentsus, andmete mahud ja vajalik usaldusväärsuse tase.