rikkisidoksen

Rikkisidoks (S-S sideme) on kovalentne side kahe tsüsteiini jääkide vahel, kui kaks -SH rühma oksüdeeritakse ja moodustub S-S sideme. See side tugevdab valkude kolmanda ja tertsiaarse struktuuri stabiilsust. Rikkisidoks võib olla intramolekulaarne (üks valk) või intermolekulaarne (kahe erineva valgu vahel), mis viib dimeriseerumiseni või multimeriseerumiseni.

Moodustumist reguleerivad oksüdatiivne keskkond ning ensüümid, sealhulgas disulfiidi isomeraasid; peamiselt toimub see endoplasmaatilises retikulumis ja ekstratsellulaarses ruumis, kus keskkond on oksüdatiivsem kui tsütosoolis.

Funktsioon: rikkisidoksid tagavad valkude stabiilsuse ning õige kolmanda ja tertsiaarse struktuuri. Nad võivad olla intramolekulaarsed või intermolekulaarsed; viimastel juhtudel moodustavad need valkude ühendusi (dimerid, multimerid).

Näited: insuliin sisaldab nii intramolekulaarseid kui välissidemeid; immunoglobuliinid ning paljud keratiinid on rikkisidoksidega tugevdatud.

Uurimine ja rakendused: rikkisidokside määramisel kasutatakse tioliaktiivsuse hindamist Ellmani reagendi DTNB abil, mass-spektromeetriat ning kristallograafiat; rikkisidoksid mängivad olulist rolli valkude foldimises ja funktsioonis ning biotehnoloogias, kus disulfiidsidemete mustrid on olulised.