relatiivklausu

Relatiivklausu ehk relatiivlause on lause, mis täpsustab või iseloomustab eelnevat nimisõna ehk eesnimi või nimisõnalist fraasi. See on sõltuv lause, mis annab lisainfot nimisõna kohta ning millega seotakse peamine lause. Relatiivklaus algab relatiivpronoomiga, mis viitab eelnevale nimisõnale ja millel on lauses oma tegija ja predikaat.

Kõige levinumad relatiivpronoomid on kes, kelle, keda, mida, mis, kus ja kui. Kes ja keda/keda kasutatakse inimeste kohta (kes on subjektiivses või objektpositsioonis). Kelle näitab omastavust (poeg, kelle ema on arst). Mis ja mida viitavad sageli asjadele või üldisele teemale; mis võib olla aluseks nii aluslausel kui ka subjektiivseks või objektiivseks osaks. Kus viitab kohale, kus toimus või toimub midagi. Kui viitab ajale, siis kasutatakse kui (aeg). Relatiivpronoom võib lauses liikuda vastavalt selle rollile (subjekt või objekt) ja see osutab alati eelnevale nimisõnale.

Näited:

- Inimene, kes tuli, on mu sõber. (kes on lause subjektiivne)

- Inimene, kelle poeg on arst, tuleb. (kelle näitab omastavust)

- Ma nägin meest, keda sa tundsid. (keda on objektiikoht)

- Raamat, mis oli huvitav, meeldis mulle. (mis viitab asjale)

- Koht, kus me kohtume, on vana. (kus = koht)

- Aeg, kui me kohtume, tuleb varahommikul. (kui = aeg)

Relatiivklaused võivad olla piiravad või mitte; piiravad klausel lisab olulist infot ning mittepiiravad klausel annab lisainfot. Eestis kasutatakse neid lause liitmisel sageli komadega eraldatult. Relatiivklaused on olulised keeleliste nüansside ja selguse jaoks ning neid kasutatakse laialdaselt nii kõnes kui kirjas.