pühendustahvlitena

Pühendustahvlitena, tuntud ka kui **pühendustahvlid** või **pühendusplaadid**, on traditsiooniline kunstivorm, mis on levinud mitmes Eestis ja Läti piirkondades elavas rahvaste seas, eriti setudes, võrukeses ja läti rahvaste seas. Need on tavaliselt väiksed, kaetud puidust või metallist plaadid, millel on kujutatud religioosseid või sümboolseid motiive, peamiselt kristlikke pühakuid, maastikke või looduse elemente.

Pühendustahvlite ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi alguseni, kui neid hakati valmistama ja kasutama peamiselt usuliste rituaalide, kaitseks ja õnne toomiseks. Nad olid tavaliselt seotud koduperemeeste, talupoegade või perekondade pühendamisega, et kaitsta peret ja talu. Plaadidel esinevad sageli kujutised nagu Püha Nikolaus, Püha Vaim, Maarja ja laps, samuti looduse kujutisi nagu puud, linnud või veekogud.

Pühendustahvlite valmistamine oli traditsiooniline tegevus, millel oli oluline roll kohalikus kultuuris. Nad olid tavaliselt kaetud värvitud puiduga või metalliga, mis andis neile erilist väljanägemist. Plaadid olid sageli kaunistatud käsitööga, nagu gravüüriga, joonistusega või kaunistusjoonistustega.

Pühendustahvlid olid tavaliselt asetatud kodus, eriti talus või kodus, kus nad olid nähtavad ja kaitsesid peret. Nad olid ka kasutusel kirikutes ja pühade ajal, kui nad olid nähtavad ühiskonnas. Tänapäeval on pühendustahvlid saanud ka muuseumiekspoonatid ja kultuurilised mälestised, mis tutvustavad kohalikku traditsiooni ja kunsti.

Pühendustahvlite valmistamine ja kasutamine on säilinud osa kohalikust kultuurist, mis on edasi kantud järglastele. Nad on oluline osa Eestis ja Läti piirkondades elavaid rahvaste kultuurilist pärandit.