protsessorlar

Protsessor (CPU) on arvuti või muu digitaalse süsteemi keskne töötlusüksus, mis täidab käske ja juhib süsteemi teisi komponente. Protsessor vastutab operatsioonisüsteemi ja rakenduste töö korraldamise ning arvutuslike operatsioonide teostamise eest.

Struktuuriliselt koosneb protsessor peamiselt tuumadest (cores), vahemälu (cache) ja juhtmoodulist. Tuumad täidavad käsud ja võivad töötada mitmes lõigus; kaasaegsed protsessorid võivad olla ühe või mitme südamikuga. Vahemälu kiirendab andmete ligipääsu ning jagatakse sageli L1, L2 ja mõnikord L3 tasemeks. Juhtmoodul kontrollib käske ja koordineerib täitmist.

Jõudlust mõjutavad peamiselt kellasagedus, tuumade arv, vahemälu suurus ja energiatõhusus. Käskude kogumit nimetatakse ISA-ks (instruatsioonisüsteem), mille näideteks on x86 ja ARM. Kaasaegsed protsessorid kasutavad mitmetuumalist arhitektuuri, pipeliningut ja muid tehnikaid, et suurendada jõudlust ning energiasäästlikkust.

Kasutus: Erinevaid tüüpe on desktop- ja lauaarvutite, serverite, mobiilseadmete ning sisseehitatud süsteemide jaoks. Paljudel kaasaegsetel seadmetel on SoC (system-on-a-chip), mis ühendab protsessori, mälu, graafikakiibi ja muude funktsioonide ühes kompaktses tootes.

Ajaloos on protsessorid arenenud varasest ühetuumalistest täitjatest kuni tänapäevaste mitmetuumaliste ja süsteemide komplektideni. Pidev energiatõhususe ja jõudluse suurendamise suundumus on viinud SoC-ide laialdase kasutusele mobiilseadmetes, lauaarvutites ja serverites.