pehmendamisprotsessid

Pehmendamisprotsessid viitavad meetoditele, mida kasutatakse materjalide, eriti metallide, muutlikkuse ja plastilisuse suurendamiseks ning kõvaduse vähendamiseks. Need protsessid on tavaliselt seotud kuumtöötlemisega, kus materjali kuumutatakse teatud temperatuurini ja seejärel jahutatakse kontrollitud kiirusega. Pehmendamise peamine eesmärk on muuta materjali mikroskoopilist struktuuri, näiteks muundades kõvad kristallstruktuurid pehmemateks, mis võimaldab materjali lihtsamalt töödelda, vormida või tööriistade abil töödelda.

Üks levinumaid pehmendamisprotsesse on lõõmutamine. Lõõmutamine hõlmab materjali kuumutamist temperatuurini, mis on veidi kõrgem kui selle ümberkristalliseerumistemperatuur, ja seejärel aeglast jahutamist ahjus. See aeglane jahutamine võimaldab kristallide kasvu ja rekonfiguratsiooni, vähendades sisemisi pingeid ja suurendades plastilisust. Sõltuvalt materjali tüübist ja soovitud tulemusest võib lõõmutamisel olla erinevaid variante, näiteks täielik lõõmutamine,Isotermiline lõõmutamine või protsesslõõmutamine.

Teine oluline pehmendamisprotsess on normaliseerimine, mida sageli kasutatakse teraste puhul. Normaliseerimisel kuumutatakse teras üle selle ülemise kriitilise temperatuuri ja jahutatakse seejärel õhus. See protsess mitte ainult ei pehmenda materjali, vaid ka viimistleb selle tera suurust ja parandab mehaanilisi omadusi, nagu tugevus ja sitkus. Pehmendamisprotsesside valik sõltub töödeldava materjali tüübist, selle algsest seisundist ja lõppkasutuse nõuetest. Need protsessid on metallitööstuses ja tootmises kriitilise tähtsusega, tagades materjalide sobivuse erinevateks rakendusteks.