oksidatsiooni

Oksidatsiooni on keemiline protsess, mille käigus aine kaotab elektrone. See tähendab, et aine oksüdatsiooniaste suureneb. Oksüdatsioon võib toimuda mitmel erineval viisil, sealhulgas reageerides hapnikuga, kaotades vesiniku või omandades elektronegatiivsema aatomi. Levinuim näide oksüdatsioonist on metalli roostetamine, kus raud reageerib õhuhapnikuga ja moodustab raudoksiidi. Toiduainete pruunistumine, nagu õuna lõikamisel, on samuti oksüdatsiooni tulemus.

Oksüdatsiooniprotsessiga on alati seotud ka redutseerimisprotsess, kus aine omandab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste väheneb. Need kaks protsessi toimuvad koos ja neid nimetatakse koos redoksreaktsioonideks. Näiteks, kui raud oksüdeerub, siis hapnik redutseerub.

Oksüdatsioonil on oluline roll paljudes looduslikes ja tööstuslikes protsessides. See on oluline energia tootmisel rakkudes (rakuhingamine), aga ka tööstuslikel aladel nagu metallide tootmine ja puhastamine, toiduainete säilitamine ning ka reoveepuhastus. Samas võib kontrollimatu oksüdatsioon põhjustada ka kahju, näiteks materjalide korrosiooni või õnnetuste toimumist. Bioloogias mängib oksüdatsioon tähtsat rolli ensümaatilistes reaktsioonides ja metabolismis. Vabade radikaalide teke ja nende kahjulik mõju organismis on samuti seotud oksüdatsiooniga.