ohutussüsteemide

Ohutussüsteemid on ohutuse tagamiseks mõeldud seadmete, protsesside ja organisatsiooniliste meetmete kogum, mille eesmärk on ära hoida õnnetusi, vähendada kahjustusi ning tagada inimeste ja varade kaitse ning toimimise järjepidevus. Need süsteemid võivad olla seotud tööstuste, hoonete ja informatsiooni turvalisusega ning hõlmavad nii tehnilisi kui ka administratiivseid meetmeid.

Nendes süsteemides on tavaliselt kolm peamist komponenti: andurid ja sensorid, mis tuvastavad ohte (tulekahju, gaasileke, temperatuuri või rõhu muutused jne); juhtimis- ja töötlussüsteemid, mis koguvad andmeid, teevad otsuseid ja koordineerivad mehhanisme; ning toimivad mehhanismid nagu häiresüsteemid, turvalukud või automaatsed toimingud. Paljud ohutussüsteemid on integreeritud, et pakkuda kiiret reageerimist ja dokumenteeritud jälgitavust.

Ohutussüsteeme eristatakse sageli nende rakendusala järgi: tulekahjusüsteemid ja evakueerimissüsteemid; elupääste- ja protsessiohutussüsteemid tööstuses; ligipääsu kontrolli ja videovalvesüsteemid. Töökindluse tagamisel kasutatakse sageli kõrgetasemelist redundantsust ja fail-safel põhinevat arendust, et süsteem lakkamatult toimiks ka rike korral.

Ohutussüsteemide kavandamine ja kasutus põhinevad riskianalüüsil ning ohutuse elutsükli juhtimisel. Rahvusvahelised ja piirkondlikud standardid (näiteks IEC 61508 ja IEC 61511, ISO 13849-1, EN standardid) määravad nõuded turvalisusele, vastutusele ja hooldusele. Regulaarne testimine, hooldus ja dokumentatsioon tagavad süsteemi toimimise.