mõõtmisviiside

Mõõtmisviisid on protseduurid ja meetodid, mille abil kogutakse andmeid ning määratakse nähtuste või objektide omadused. Need on metrologia keskne osa ning nende õige valik ja rakendamine mõjutab tulemuste täpsust, usaldusväärsust ja jälgitavust. Mõõtmisviisi valikut mõjutavad mõõdetava omaduse iseloom, soovitud täpsus, kiirus, kulud, keskkonnatingimused ning see, kas mõõtmine peab olema invasiivne või mitte.

Mõõtmisviise saab jaotada mitmel viisil. Otsene mõõtmine annab omaduse väärtuse otse (näiteks pikkuse mõõtmine joonlauaga või massi mõõtmine kaaluga). Kaudne mõõtmine arvutab või tuletab lõppväärtuse teisenduste abil (nt temperatuurist või rõhust tulenevad väärtused). Lisaks on kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed mõõtmised ning invasioonivabad ja invasiiivsed ning hävitatavus (hävitatav vs mittehävitatav) viisi. Metrologias rõhutatakse jälgitavust rahvusvaheliste standardite ja kalibreerimise kaudu.

Mõõtmisviisid hõlmavad instrumentaalseid meetodeid (andurid, mõõtevahendid), otseseid ja kaudseid arvutuslikke meetodeid ning erinevaid labori- või välitingimustes kasutatavaid tehnikaid, nagu pildistus, spektriline analüüs ja geokeemilised metoodikad. Valik sõltub mõõtmise eesmärgist, soovitavast täpsusest ning sellest, kui hästi saab andmeid koguda ja töödelda.

Kvaliteedi tagamisel on oluline kalibreerimine, jälgitavus ja ebakindluse hindamine vastavalt rahvusvahelistele soovitustele (GUM). Mõõtmisviiside arendamine ja standardiseerimine tagab võrreldavuse ja usaldusväärsuse erinevates rakendustes alates teadusest ja insenerist kuni tootmise ja keskkonnamõõtmisteni.